V-mudel. Mudeli ajalugu

Tarkvaraarenduse V-mudel töötati 1980. aastatel Saksamaal välja kaskaadimudeli laiendusena. Selle väljatöötamise eesmärk oli parandada kvaliteedijuhtimist ja vähendada tarkvaraprojektide riske, eriti kriitilistes valdkondades, nagu autotööstus ja meditsiinitööstus. Selle mudeli üks peamisi algatajatest oli Saksa ettevõte Bosch ning hiljem kasutati seda laialdaselt NATO projektides ja erinevates Euroopa valitsusasutustes.

Etapid

V-mudel (mida mõnikord nimetatakse V-kujuliseks mudeliks) on klassikalise kaskaadimudeli laiendus, mis rõhutab kontrollimist ja valideerimist igas arenguetapis. Mudeli etapid on paigutatud V-kujuliselt, mis sümboliseerib protsessi suunda:

1. Nõuete analüüs: Sidusrühmadelt süsteemi nõuete kogumine ja täpsustamine. Selle etapi tulemuseks on tootenõuete dokument.
2. Süsteemi nõuete määratlemine: Süsteemi funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete määratlemine, mille alusel töötatakse välja arhitektuur.
3. Kõrgetasemeline projekteerimine (arhitektuur): Süsteemi arhitektuuri loomine ja selle põhikomponentide ning nendevahelise koostoime määratlemine. Selle etapi tulemuseks on arhitektuuriprojekt.
4. Madalama taseme projekteerimine: Üksikute moodulite ja nende funktsioonide üksikasjalik kavandamine, mis võimaldab arendajatel hõlpsasti mõista moodulite struktuuri ja funktsionaalsust.
5. Kodeerimine: Lähtekoodi kirjutamine eelnevate projekteerimisetappide põhjal.
6. Ühiktestimine (Unit-testing): Üksikute moodulite testimine nende funktsionaalsuse kontrollimiseks. Selles etapis tuvastatakse vead ja defektid moodulite rakendamisel.
7. Integratsioonitestimine: Süsteemi moodulite vahelise koostoime testimine. Selle etapi ülesanne on veenduda, et moodulid töötavad koos ilma vigadeta.
8. Süsteemi testimine: Kogu süsteemi testimine, et kontrollida vastavust eelmistes etappides tuvastatud süsteeminõuetele.
9. Vastuvõtutestimine: Viimane testimine, millega tagatakse, et süsteem vastab kliendi ootustele ja on kasutusvalmis.

Skeem

5 tk plussid

1. Nõuete range järgimine – iga etapp on kontrollitud ja kontrollitud, mis aitab vältida kriitilisi vigu varajases etapis.
2. Protsessi läbipaistvus – etappide selge struktuur ja nende omavaheline seotus lihtsustab projekti kontrolli ja juhtimist.
3. Suur tähelepanu testimisele – testide olemasolu kõigil tasanditel vähendab vigade tõenäosust lõpptootes.
4. Sobib hästi määratletud nõuetega projektidele – võimaldab kava täpselt järgida, kui nõuded on teada ja stabiilsed.
5. Hea dokumentatsioon kõigis etappides – iga etapp jätab maha dokumentatsiooni, mis lihtsustab süsteemi hooldamist tulevikus.

5 tk miinused

1. Paindlikkuse puudumine – mis tahes muudatused nõuetes hilisemates etappides nõuavad märkimisväärseid ressursse, et teha muudatusi kõikides eelnevates etappides.
2. Pikaajaline rakendamine – nõuab eelmiste etappide täielikku lõpuleviimist, mis võib olla arengut aeglustav tegur.
3. Kõrge maksumus – suure hulga kontrollide ja testide tõttu võib projekti rakendamine olla kulukas.
4. Raske rakendada agiilsete meeskondade puhul – V-mudeli struktuur ei sobi hästi agiilsete arendusmeetoditega.
5. Pikkade arendustsüklite tõttu tekkivate vigade oht – algfaasis tehtud vead võidakse avastada alles lõpus, mis suurendab riske.